Tamazight par la littérature


Précédent   Bladi.net > Culture > Forum Culturel



Réponse
 
Outils de la discussion Modes d'affichage
  #1  
Vieux 20/04/2003, 17h41
Non membre
 
Messages: n/a
Par défaut Tamazight par la littérature

Le but de ce topic est de présenter des textes littéraires (nouvelles, poésies, théâtre,….) dans les différents dialectes amazighs. Le but est double : joindre l’utile à l’agréable. Je demande donc à tous les amazighs de demander des explications lorsqu’ils ne comprennent pas un mot ou une phrase et les bladinautes se feront un plaisir de leur l’expliquer ! Lorsque le vocabulaire ou la grammaire change d’un dialecte à un autre merci de signaler cette différence, ça servira à mieux connaître nos différences et donc à mieux communiquer à l’avenir. Lorsque vos textes sont très longs, merci de les soumettre en plusieurs fois pour que ça soit plus facile à lire et à expliquer !

Avertissement concernant le système de transcription :
-c : ch
-q : comme q de «taqbilt » (la tribu)
-u : comme « ou » français
-w : oi
-gh : comme « gh »de « aghrum »
-x : kh
-la vélarisation sera marquée par w
-h’ : h de « Hassan »
-‘ : l’apostrophe servira souvent à marquer l’emphase surtout lorsqu’il y’a risque d’ambiguïté sémantique.
Réponse avec citation
  #2  
Vieux 20/04/2003, 17h45
Non membre
 
Messages: n/a
Par défaut Tawargitt

Ighra yiwen urgaz i warraw nnes inna yasen :

-“Arraw!, nekk zzrigh tudert inew g twuri yzeddigen, ssgemegh kwen ed; ur djin kwen sennegziggh g ka. Assa, ukigh is ad mmetegh. Tegraz’ iyi cigan acku ur awen ed udjigh ghas yiwet twargitt a tt tekkusem; ucurat tt, tawim tt idwen a kwen tekkes g tmara”

Immet urgaz gmin warraw nitni d twargitt nnsen . Yiwet tifawt, ku yiwen degsen yusy amur nnes g twargitt, iddu ad idder dinna g as ed iqqar ughrum.
Amenzu g warraw, yiwet g dduniyt d idrimen, ur da yketti tawargitt. Ar ittini i wenna yran ad as issefeld:

-Paw! Tawargitt! Djin tz’ram ka n urgaz yemmuten ur ed yudji i warrraw ness ghas tawargitt?”

Imeddukal n umenzu d-imezwura ad as ittinin is iga wawal ness tidet, maca ukren as amur nnes g twargitt. Iddegh t tagh tmara, ur yad ghurs ma yakka, rewlen ghefs imeddukal nnes adjen t. Igen g yiwet teghmert ar itganna wiyyad’ ad as inin tiwirga nnesen. Maca, amm g tmucuha yakw, ur djin as isawel awd yiwen. Ku yass ar ittiz’ir tiwirga n medden as ittin da tuskarent. Mec idda gher ka digsen, ur ighiy ad itter negh issewrigh udem nnes datas. Ur da ysawal ghas ghef igenna, ar as ttinin medden:

-“Iqqan-kad ttiz’ired udem i tilawt!”
Yiwen wass, iggez ed g wayyur g en illa, iddu ar ittinig tilawt.


Isul (à suivre)
Réponse avec citation
  #3  
Vieux 29/04/2003, 14h57
Non membre
 
Messages: n/a
Par défaut Re: Tawargitt

Igmas amatul (le cadet), awd netta yuwi tawargitt nnes g iberdan n tudert. Ur ghurs ghas nettat, ifreg as ad ur tacck. Illa wenz’ar negh illa udfel, da yetteffer tawargitt ddaw iselsa (habits) nnes a tregh, ur ikkul netta g unz’ar d udfel meqqar as ddalen udem. Ira ad akw amun medden g twargitt nnes ur issin amek ittegga. Iman g ubrid nnes netta d yiwen ubaghus (singe) inna yas :

-“ is trid a nnucur tawargitt inew?”

Yals ubaghus i wawal nnagh:

-“is trid a nnucur tawargitt inew?”
Issusem icirri, kud isw'ingim ikemmez ixef nnes.Yazen ubaghus awed netta ad’ar gher ixef nnes ar t ikemmez.Yenz’a ycirri, imun d ubrid, ur yad issily allen nnes g ubaghus. Ar itteddu, yiz’ir yiwen igdi, igher as:

-“Trid a nnucur tawargitt inew?”

Inna yas igdi:

-“Tawargitt?”

Irar as icirri:

-“Yyeh, tawargitt.”

Ar ishuwwu igdi ar ittini:

-“Tawargitt! Ma ygan tawargitt, ighess a t ssummegh!?”

Inna yas icirri:

-Tiwirga ur gint i ygdan...”

Izri yiwen urgaz inna yas i wmatul:

-“Ma yaghen igdi yindegh da yreggwel?”

-“Nnigh as ad ids ucuregh ka n usekkin, iggwed irwel...”

-“Iwa a t nucur nekk idek...”

Irar as icirri yenna yas:

-“Ifka yid yiwen uh’ergi (sorcier) ka n usekkin ittraran argaz d-abaghus negh igdi negh...
Ayennagh yugel gher uyenna yeffren g ul n umdan, mec degs teffer ka n tarir (ogresse), ad idder tudert n tarir nnagh, mec...”

Inna yas urgaz:

-“Uhu, tanemmirt, ur righ. Yacck ger isekwla, yerwel...”

Inna ycirri ger as d ixef nnes:

-“Medden ddegh, ran akw ayen illan.Ghas tamara uhu!”

Iggal ur isawal yad i yawd yiwen, ghas medden ixataren iswan iman nnsen.Nitni a ghur tella tmussni (la science), isinen tudert.

Isul
Réponse avec citation
  #4  
Vieux 01/05/2003, 15h16
Non membre
 
Messages: n/a
Par défaut re: Tawargitt

Zrin wussan d yid’an, yennal g ubrid nnes yiwet temghart (une vielle), inna yas :

-« tifawt ighudan( ihlan ou ifulkan) a mmah’ellu( grand-mère)… »

Ur t ttudji ad isawel, tessken as edd yiwet tughmest g imi nnes tenna yas :

-« nek ur gigh mmah’ellu n awdyan… »

Ibhed icirri, ikcem t ufus ar ittergigi. Ur izmir ad yad isawl, maca yesmecteg ancucen nnes yini yas:

-“Illa ghuri ka n uskkin nna righ ad ucuregh d medden...”

Tenna yas temghart:

-“Ima ghurek illan nna trid ad idsen tebd’ut a yargaz ighudan? Ad as ti tinid i mmah’ellu nnek? Yak!?”

-“Ad am t inigh! Illa ghuri yiwen usekkin
ijjujuyen (guérir) tewser (viellesse)...”

-“ah! medden d-nnek ad ur ten yad ttiniged! Awi-d imiqq, ur righ ad wsiregh...ifadden inew ur yad da yi-ttasin, abett’an d turin aghullen srin...”

Ar tteggzen imett’awen g walen n tmeghart. Irnu ycirri yenna:

-“maca, s usafar-a, ur yad sar tennid a tewsired. D ur tennid a temz’iyed...A tteqqimed amek ddegh tgid....” Tes'wingem ger as d ixef nnes tenna yas:

-“Ah! Uhu! Yuf is da ttewsiregh!”

Teddu temghart. Yeffer icirri tawargitt nnes imun d ubrid (agharass). Inna ger as d ighef nnes , is ur inni ad isawel i yawdyan. Ad ittinig ar isseflid i mas ittinin ghas i yiman nnes. Ar itteddu...

Isul
Réponse avec citation
  #5  
Vieux 01/05/2003, 15h39
 
Date d'inscription: décembre 2002
Messages: 6 257
Par défaut ?

mani7illa tatraductionit agma :-D
traduction svp!!
Réponse avec citation
  #6  
Vieux 22/05/2003, 20h35
Non membre
 
Messages: n/a
Par défaut suite tawargitt

Tadeggwat, Yufa en yiwen urgaz agensu n wurti nnes ar ittekker ddaw isekwla. Igher as en urgaz nnagh i ycirri yenna yas :

-“ ma gher tddid a yarba? Z’righ g udem nnek is ed teddid g tmazirt yaggugen. Sers aggwa nek teddu-d a nebd’u aghrum inew. Mec trit teddud asekka g unqqer n tafuyt”
Iqem iciri yateg agadir (le mur) ad isgunfu yekkes Tamara n ubrid. Yiwiyasd urgaz aghrum, iqqim tama ness. Yagi icirri adass yini maytid yuwin…Maca, iswengem yakez is argaz nnagh yuf akw madden yennal g ubrid ness. Inna yas i wrgaz:

-“da tinigegh wiyad’! ghuri kra nna righ ad ucureghidsen. Maca urten ufigh. Ma ra ssekregh?”

Iswengem urgaz cigan (beaucoup) dat n adas irar awal:

-“ur djin sulagh ad iz’iregh gher tseggwin inew; ur djun ffeghegh adghar, maca sellagh is ixater wakal...magh ad ur tuccured iri nnek d ayt uxxam nnek? Mayd trit medden yad’en?“

-“Nekkus( heriter) seg ghur ibbatnegh yiwet twargitt, usigh amur inew, yasy igma winnes. Netta idda ad yinig tilawt (réalité); nek righ ad bd’ugh amur inew d medden...“

-“maca, mami tesful twargitt? Nek ur djin wargagh! Ig tsmar twuri new, id’, da kecmegh taddart d’regh dinna g ufigh, tt’segh. Ur da takigh d usmmid’ n tegrest negh anerghi n iwilan (été). Da gganegh, kkregh ed tifawt nek d ifullusen. Da ssagh aman n tghbalut, tcegh aghrum n yigran inew. Tawargitt, ur djin i-telli g twengimt”

inna yas icirri:

-“ur zmiregh ad ak inigh ka dghi, maca ig digh, qqad ak ed adjegh imiqq g twargitt af ad a t tisined…”

-“uhu a memmi, nek wessiregh! Ur zd’aregh i wyenna ur sinegh. Fek tawargitt nnek i medden yd’en…”

-“maca hat ur ten ufigh! Tawargit zund taglayt, mec ur ttusdil tgif tacck...“

-“Memmi! Af ad setghent teglay gint icicawen, iqqan tent unerghi...tawargitt awed nettat! Zund iledjigen d taqqayin n isekwla...“

-“iga tidelt! Maca, tafuyt ghas nettat ur tezd’ar a tessregh tawargitt! Iqan ad ilin awd madden …”

Ssusmen. Ku yiwen degsen igherd’ dina g illa. Yawi ten yitt’s ur ukin.



Isul
Réponse avec citation
Réponse

Outils de la discussion
Modes d'affichage




Fuseau horaire GMT +2. Il est actuellement 01h06.



1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38